Maaelu Arengu Strateegia

Maaelu Arengu Strateegia

Maaelu Arengu Strateegia Pllumajandusministeerium 07.02.2006 Strateegiadokumendi struktuur ptk 1 Hinnang majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonna olukorra kirjeldusele ning phiindikaatorid ptk 2 ldine strateegia, henduse strateegiliste eesmrkide seos rahvusliku strateegiaga ptk 3 Strateegia telgede likes, kvantitatiivsed

eesmrgid ptk 5 Strateegia kokkusobivus henduse maaelu arengu strateegia suunistega ning tiendavus teiste henduse rahastamisvahenditega ptk 6 maaeluarengu vrgustik Peatkk 1 Hinnang majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonna olukorra kirjeldusele ning phiindikaatorid 1 peatki struktuur ldolukorra kirjeldus

Pllumajanduse, pllumajandussaadusi ttleva tstuse ja metsanduse majanduslik olukord/konkurentsivime Pllumajanduskeskkond ja -maastikud Maamajanduslik ettevtlus ja elukvaliteet Lhte- ja kontekstindikaatorid Lhteindikaatorid nitavad ldist sotsiaalset, majanduse ja keskkonna olukorda (tju produktiivsus, thive, SKP jne)

programmeerimisperioodi alguses Kontekstindikaatorid iseloomustavad ldist programmi konteksti pllumajandustootmise struktuur, pllumaa kasutus jne Nende andmete alusel ning nende vrdlusel EL teiste liikmesriikide nitajatega baseerub peatkk 1 Uuringud Spetsiifilised lhteindikaatorid lisaks korrastatud maaparandusobjektide osakaal kogu maaparandusega seotud pinnast Oluline on esitada lisaks kohustuslikele sellised

lhteindikaatorid, mille osas tahame saavutada muudatusi Peatkk 2 ldine strateegia, henduse strateegiliste eesmrkide seos rahvusliku strateegiaga 2.1 Strateegia lhtealused Vttes aluseks henduse strateegilised suunised aastateks 2007-2013, eriti eesmrke, mis on seatud pllumajanduse ja metsandussektori konkurentsivime parandamiseks, keskkonna ja maastike parendamiseks ning maapiirkonna

elanike elukvaliteedi ning majandustegevuse mitmekesistamise osas; Arvestades PP uuenduse raames tehtud otsuseid, mis helt poolt vhendavad otsest sekkumist pllumajandustootmise konkreetsetesse harudesse (toetuse lahtisidumine tootmisest), kuid teisalt suurendavad pllumajandustootja omavastutust (suurem orientatsioon turumjudele ning toetuste sidumine

erinevate keskkonna-, toiduohutuse jt nuetega); 2.1 Strateegia lhtealused Arvestades WTO kesolevatest lbirkimistest johtuvat edasist survet PP arengule, mille tulemuseks on tenoliselt PP I samba mju vhenemine pllumajandussektori sissetulekule ning

maailma pllumajandusturu edasine liberaliseerimine; Vttes aluseks peatkis 1 toodud analtilise levaate ning Eesti maapiirkondade arenguprobleemid ja potentsiaali; 2.1 Strateegia lhtealused Arvestades Eesti riigieelarvestrateegias planeeritud tegevustega, mis mjutavad

maapiirkondade ja spetsiifilisemalt pllumajanduse arengut nii Eesti omavahendite, kui henduse eelarvest kaasfinantseeritavate vahendite arvel; Lhtudes perioodidel 2001-2004 (SAPARD) ning 2004-2006 (Eesti MAK ja RAK 3. prioriteedi maaelu ja pllumajanduse meetmed) saadud kogemustest.

Eesmrgid telgede likes Telg 1 pllumajandussektori majandusliku olukorra parandamine sellisel mral, et valdav osa pllumajandustootjaid on peale 2013. a konkurentsivimelised selleks ajaks vhenevate avaliku sektori toetuste tingimustes ning et valdav osa erametsi on majandatud sellisel mral ja viisil, mis tagab nende tootlikkuse ja elujulisuse ning aitab kaasa erametsanduse arengule ning thive silimisele maapiirkonnas. Telg 2 phieesmrk

pllumajanduskeskkonna ja paikkonna silitamise valdkonnas on tagada hea keskkonnaseisund lbi keskkonnasbralike tootmisviiside pllumajanduses ning tagada pllumajanduslik maakasutus tagamiseks ka piirkondades, kus see mngib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujunduses ning krge loodusvrtusega alade silimisel. Eesti metsade majandamisel ja kaitsel lhtutakse sstva metsanduse phimtetest ning eesmrgiks on vetud tagada vrtuslike alade kaitse. Telg 3

phieesmrgiks on maapiirkondade elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamine eelkige vhemsoodsatel aladel. Nende eesmrkide titmisele lhenetakse kompleksselt helt poolt arendades ettevtlust ning teiselt poolt tugevdades kohaliku kogukonna tegevust. Telg 4 Eesmrgiks on senisest laialdasem otsustusiguse andmine kohalikule

tasandile nii, et 2013. aastaks on enamus valdu kaetud kohalike initsiatiivgruppidega ning neil on vlja ttatud ja rakendatud strateegiad oma piirkonna arenguks. Vahendite jaotuse telgede vahel Telg Pllumajanduse ja metsanduse konkurentsivime Keskkonna maastike parendamine

ja Maaelanike elukvaliteet ja maaettevtluse mitmekesistamine Kohaliku suutlikkuse suurendamine Finantseerimise osathtsus kogu 2004-2006 programmist 38,6% Finantseerimise osathtsus

EAFRD-st 40% 42,6% 40% 5,4% 13% 0,6% 5% Peatkk 3 Strateegia telgede likes, kvantitatiivsed eesmrgid 3. Strateegia telgede likes,

kvantitatiivsed eesmrgid Prioriteetsed tegevused, kvantitatiivsed eesmrgid, telgede sisene ressursijaotus 3.1. Pllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivime parandamine Pllumajanduse ja pllumajandussaadusi ttleva tstuse restruktureerimine/modernisee

rimine Innovatsioon ja nustamine Pllumajanduse ja pllumajandussaadusi ttleva tstuse restruktureerimine/moderniseerimine o o arvestades, et pllumajandussektoris toodetud lisandvrtus on madalam valdavalt viksemate ja mnevrra ka keskmise suurusega pllumajandustootjate hulgas, edendatakse pllumajandustootmise mitmekesistamist, aga ka omatoodetud saaduste ttlemist just vikestes ja vajadusel ka keskmistes pllumajandustootmisksustes; arvestades, et pllumajandussektori investeeringuvajak ohustab

pllumajanduse konkurentsivimet keskmises ja pikas perspektiivis ning vajab lhiaastatel hppelist arengut, on olulise thtsusega pikaajalise tasuvusajaga infrastruktuuri ning ehitiste investeeringud. Seetttu on prioriteediks toetada plluja metsamajanduse infrastruktuuri arengut (nagu maaparandus- ja metsakuivendusssteemide ning metsateede ehitamine ja rekonstrueerimine), samuti pika tasuvusajaga pllumajandusehitiste (laudad, ja tootjagruppide hishuve teenivad tehnoloogilised rajatised) rekonstrueerimist ja ehitamist; Pllumajanduse ja pllumajandussaadusi ttleva tstuse restruktureerimine/moderniseerimine

pramaks pllumajanduses senisest enam thelepanu keskkonnaaspektile, edendatakse pllumajandustehnika kasutamist, mis on suunatud loomade heaolu parandamisele, keskkonnasbralikematele maaviljelusmeetodite rakendamisele; tulenevalt tiendavast majanduslikust koormusest parima vimaliku tehnoloogia rakendamisel, toetatakse

vajadusel pllumajandustootjaid avaliku sektori poolt; Pllumajanduse ja pllumajandussaadusi ttleva tstuse restruktureerimine/moderniseerimine tstmaks pllumajandussaadusi ttleva tstuse konkurentsivimet tuleb tulevikus kasutada nii kohapeal kui ka teistes riikides vlja ttatud uusi tehnoloogiaid (sh. ehitamine, rekonstrueerimine) ning tiustada neid vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Pllumajandussaadusi ttleva tstuse madal keskkonna sstlikkus vajab enam thelepanu, rakendades keskkonnasstliku tehnoloogia ja tehnika kasutuselevttu;

toiduainetstus peab saama tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nudmistele. Tulevikuthelepanu peab olema suunatud aktiivsemale tootearendustle tstmaks lisandvrtust ja stabiliseerimaks toote kvaliteeti. Viketstuste kanda jb kohalike vajaduste rahuldamine ja spetsiifilise (nii) toodangu tootmine, mis vimaldab silitada elujulisus. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas, on takistuseks mahettlemise ja turuarenduse mahajmus (tootmisahel); Pllumajanduse ja pllumajandussaadusi ttleva tstuse restruktureerimine/moderniseerimine kasutamaks ra senisest enam pllumajanduse ja metsanduse vimalusi

taastuva tooraine (sh taastuvenergia) tootmisel ning loomaks tiendavaid tkohti maapiirkondades, soodustatakse pllumajanduses ja metsanduses investeeringuid, mis onsuunatud omatarbeks taastuvenergia tootmisele; vttes arvesse, et erametsanduse majandusliku tasuvuse suurendamiseks ning sstlike tehnoloogiate rakendamiseks on vltimatu histegevuse arendamine, on prioriteetne arendada erametsanduses histegevust ning muuta metsade

majandamine pikemas perspektiivis konkurentsivimelisemaks; Innovatsioon ja nustamine hoogustamaks pllumajandustootmises ja erametsanduses uute tehnoloogiate levikut, eelkige uute toodete ja sstlikumate tehnoloogiate rakendamist nii pllu- kui metsamajandussaaduste tootmisahelas, samuti tootmisahelate ldiste kvaliteediriskide vljaselgitamiseks ning olukorra parendamiseks, soodustatakse plluja metsamajandussektori ning plluja

metsamajandussaadusi ttleva tstuse koostd teadusasutustega. Toetatakse teaduse ja tootmissektori koostd uute, turujuliste toodete (sealhulgas bioenergia) arendamisel, tootmisesse juurutamisel ning turustamisel; olulisel kohal on ka pllumajandustootjate, erametsaomanikele ning pllumajandus- ja metsamajandussaaduste ttlejate nuande- ja koolitusssteemi arendamine kui lli teaduse ja tootmissektorite vahel. 3.1. Pllumajandus-keskkonna ja paikkonna parandamine

Pllumajanduskeskkond Ebasoodsamad piirkonnad Natura 2000 vrgustiku alad Pllumajanduskeskkond 2004-2006 perioodiga vrreldes keskendutakse 2007-2013 perioodil uute pllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuste kavandamisel spetsiifiliste keskkonnaksimuste lahendamisele. Niteks arvestades, et pllumajandustootmine on teatud puhkudel nitraaditundlikul alal kontsentreerunud viljakate muldade tttu, kuid samal ajal on tegemist kaitsmata phjaveega pae- ja karstialaga, on vaja tiendavaid meetmeid sealse piirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamiseks.

Samuti on vaja toetada krgema keskkonnariski tttu ka happeliste muldadega piirkondi. Vee- ja mullakaitselistele tegevustele aitab lisaks kaasa pllumajandustootmises parima vimaliku tehnoloogia kasutusele vtmine ning pllumajandusliku keskkonnatoetuse baasmeetme, keskkonnasbraliku tootmise thustamine; Pllumajanduskeskkond

arvestades juba saavutatud mahepllumajandusliku tootmise suurt osakaalu, keskendutakse edaspidi rohkem ttlemis- ja turustusskeemide edendamisele; kuna Eestis on mitmeid kultuuriprandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohalt olulisi kuid ohustatud tuge (eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobune ja eesti maatugu veis), jtkatakse nimetatud ohustatud tugu loomade kasvatamise toetamist kuni nende vljasuremisohu vhenemiseni; kultuuriprandi ja maastikulise mitmekesisuse silitamiseks soodustatakse vhetootlike investeeringute, nt kiviaedade rajamist, kasutusest vljajnud pllumajandushoonete lammutamist vi uue pllumajandusliku kasutuse leidmist; Ebasoodsamad piirkonnad

arvestades, et Eestis moodustavad madala boniteediga pllumajandustootmiseks vhemsobivad piirkonnad (LFA) 50% pllumajandusmaast, tagatakse LFAl pllumajandusega tegelevatele ettevtjatele piisavad sissetulekud lbi majandustegevuse mitmekesistamise, et siliks maakasutus 2006. a tasemel; vttes arvesse, et aastatel 2004-2006 rakendati pllumajandusmaade kasutusest vlja viimist lbi

pllumajandusmaa metsastamise, keskendutakse edaspidi peamiselt pllumajandustootmiseks vhesobivatele piirkondadele metsastamisele; Natura 2000 vrgustiku alad arvestades, et Natura 2000 vrgustiku alal asuvaid pllumajandusmaid on ca 57000 hektarit, on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse silitamise seisukohalt vajalik tagada nimetatud pllumajandusmaadel ning ka teatud tingimustel NATURA 2000

vrgustiku erametsamaal looduskaitseseadusest tulenevatest kitsendustest ning EL linnu -ja loodusdirektiivi nuete titmisest saamata jnud tulu. III telg maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine Mitmekesistamine/ majandusareng Baasteenused/maapiirkonna infrastruktuur/uuendamine Mitmekesistamine/majandusareng

ettevtluse olukorra parandamiseks keskendutakse ennekike mikroettevtete tegevuse arendamisele, seda nii fsilisele kui inimkapitaliarengule suunates. Mikroettevtete puhul soodustatakse muuhulgas viksemate - 2-6 ESU suuruste pllumajandusettevtete tegevuse mitmekesistamist muu maaettevtlusega. Eelistatud on teeninduslik ettevtlus, mis on otseselt seotud maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega. eelistatakse investeeringuid, millega vetakse kasutusele mahajetud pllumajandusrajatised. Toetatakse ka mahajnud elamute elamisklblikuks tegemist tandja eluruumidena; Baasteenused/maapiirkonna

infrastruktuur/uuendamine selleks, et teenus oleks pikema aja jooksul kttesaadav ning jtkusuutlik peab maapiirkonnale iseloomulikku hreasustust trotsides leidma uusi lahendusi, mis toimivad ka pikema ajaperioodi vltel. Selleks saavad olla multifunktsionaalsete teeninduskeskuste tekkimine, mobiilsete lahenduste leidmine kaupade ja teenuste pakkumisel ning kaasaegse infotehnoloogia juurutamise; IV telg - LEADER

kohalike tegevusgruppide vljakujunemist ning nende strateegiate vljattamist, eesmrgiks on katta suurem osa maapiirkonnast kohalike tegevusgruppidega; kohaliku eripra rakasutamisele suunatud strateegiaid; sealhulgas eelistatult kolmanda telje

eesmrkidele suunatud tegevusi majandus ja maaelanike phiteenused, klade uuendamine ja arendamine, maapiirkonna prandi silitamine ja selle kvaliteedi parendamine Maaelu arengu programmide vastuvtmise ajakava 1) henduse strateegiasuuniste lplik heakskiitmine eelduste kohaselt: veebruar 2006 2) Riiklike strateegiakavade esitamine liikmesriikide poolt lppthtaeg: mai 2006 3) Programmide esitamine liikmesriikide poolt lppthtaeg: minimaalselt 2 kuud ja maksimaalselt 4 kuud prast riikliku strateegiakava esitamist

4) Maaelu arengu programmide vastuvtmine lppthtaeg: 6 kuud prast esitamist liikmesriigi poolt Tnan thelepanu eest Mrkused ja ettepanekud oodatud 14ks veebruariks

Recently Viewed Presentations

  • A hybrid fuzzy ANP clustering approaches to location routing ...

    A hybrid fuzzy ANP clustering approaches to location routing ...

    A reverse supply chain is a means of enhancing sustainability by retrieving products from customers. Reverse Supply Chain. Reverse Logistics "Process of planning, implementing, and controlling the efficient, cost effective flow of raw materials, in-process inventory, finished goods and related...
  • Welcome to Year 1 Meet the Teacher Presentation

    Welcome to Year 1 Meet the Teacher Presentation

    All children have Bug Club accounts. Half-termly learning letters will go home at the start of every term instead of learning letters. ... Phonics Screening. All children in Year 1 throughout the country will take part in a phonics screening...
  • Diapo 2 - Créer un blog gratuitement sur Unblog.fr
  • The Time is Now: A Comprehensive Family and

    The Time is Now: A Comprehensive Family and

    Why was it implemented as WWII ended? Male breadwinner 'family wage' model of social policy. The child care services paid by for by federal government during the war years were eliminated. Continue primarily with cash approach to this day. Major...
  • Module 1 - anstse.info

    Module 1 - anstse.info

    Describe the instructor's role in online driver education. Explain how to prepare, design and teach an online driver education course. Describe how to utilize a virtual classroom for a driver education course. List the benefits of a virtual driver education...
  • The Land - Center Grove Elementary School

    The Land - Center Grove Elementary School

    The Interior Plains. West of the Appalachian Mountains lay the Interior Plains, a large area of land stretching across the middle of our country from the Appalachian Mountains in the East to the Rocky Mountains in the West. The Interior...
  • Case Study: 360 Degree Performance Evaluation at Morgan Stanley

    Case Study: 360 Degree Performance Evaluation at Morgan Stanley

    Case Study: 360 Performance Evaluation at Morgan Stanley HR Management MBAO 6030 Morgan Stanley: Background (Source: www.morganstanley.com) Morgan Stanley is a global financial services firm Formed in 1997 with the merger of Dean Witter, Discover & Co. and Morgan Stanley...
  • Sociolinguistics 2 Languages and communities Wardhaugh Chapter 2

    Sociolinguistics 2 Languages and communities Wardhaugh Chapter 2

    Socio-linguistics 2 Languages and communities Wardhaugh Chapter 2 Sociolinguistics "to study the relationship between language and society" (Ferguson 1966) possible interactions between language and society social structure influence language influence society mutual influence no influence Okay, can we define "dialect"...